Unustatud kalendripäevad - Nigulapäev - 6. detsember

Nigulapäevast - internetiallikatest kokku pandud - killuke siit ja killuke sealt

Talvine nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Ida- ja Kagu-Eesti äärealadel. Seal on nigulapäeva peetud talve alguseks. Vana kalendri järgi langes nigulapäev 19. detsembri kanti, talve alguse lähedale. 

Rahvakalendris on see püha olnud 19. sajandi lõpul üpris tundmatu. Eeskätt on teatud seda kui ilmade külmenemise tähist. Setumaal on Nigula nimekuju Mikul.

Ilmselt on see päev kunagi olnud laiemalt tuntud, millele osutab, et kunagi on tuntud nigulapäeva järelpäeva ehk nigulamaarjapäeva.

A. Pulver: Meil on nigulapäev koos oma kingituste jagamise kombega ammu unustusse vajunud. Rahvakalendergi räägib vaid seda, et ilma tasub vaadata – kui nigulapäeval ilm kehv, tuleb ka kevad kole. Nigulapäeva kohta on öeldud, et Nigul laseb talve sisse.

Nigulipäevast hakatavat juba hoolega jõulude kohta aru pidama: kui rikkalikult jõulusid pidada, kas mõnele kinkida ja kellele kinkida? Kas jõuluks kusagile külasse minna ehk kedagi teisi külasse kutsuda selleks päevaks? (Saarde)

Ilm

See on kõige pikem öö – kotkas kukub puust maha, sest ta küüned väsivad ära. Kui on paha ilm, saab paha kevade. Algab talvetee üle vete, sest Nigul needib veed kinni.

Nigulapääval pandas pakkasõlõ põhi. (Karula)

Ja öeldi, et enne nigulapäeva ära kiida talve. (Kodavere)

Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni.

Kui Nigul needib kõik kohad kinni – tuleb tugev külm. (Äksi)

Nigulapäeva külm toob külmad jõulud, udu annab soojad ja sulad jõulud. (Rõuge)

Ended

Sellel päeval ei tohtinud vanduda ega kellelegi halba sõna ütelda.

Setud viivad vahel püha Nikolai kuju ette paari kingi. Nad arvavad, et Nikolai need öösi jalga paneb ja läheb nende põldusid õnnistama. Nad väidavad, et Nikolai nii palju öösi rännata, et hommikul kingad läbi on kulunud. (Setumaa)

Nigulapäeval on palju sarnast vanade mardipäeva kommetega ja viljakusriitustega.

Nigulapäeval tõi püha Nikolaus, mitmel pool Euroopas aga hoopis püha Martin või mardivana headele lastele pähkleid ja kooke ning andis halbadele lastele vitsa.

Kas nigulapäev ja Püha Nikolaus on omavahel seotud? Eestis kindlad seosed ja teated selle kohta puuduvad. Küll on aga püha Nikolai õigeusu aladel ja sellega kokkupuutunud rahvail tähtsamaid pühakuid, kellele on pühendatud arvukad kirikud.

Kirikud

Nikolausele on pühendatud arvukalt kirikuid kogu Euroopas. Nt Inglismaal on talle pühendatud 400 kirikut. Eestis on Nikolausele pühendatud kirikute hulgast tuntuim Tallinna Niguliste kirik. Eesti kirikuist on Nikolausele pühendatud veel Lääne-Nigula, Viru-Nigula, Kose, Põltsamaa, Kirbla, Paldiski, Narva-Jõesuu ja Pärnu Nikolai kirikud.

Püha Nikolaus.

6. detsembril 342. aastal surnud Väike-Aasia (praeguse Türgi) Myra piiskop, kelle haualt, palverännakute paigast, toodi imepärast raviõli, mürri või mannat. Selle 4. sajandil elanud pühamehe kirjutas fiktiivse elulooga viis sajandit hiljem tuntuks Metodius. Pühakunime sai ta näljaajal, lubades, et laevadelt leitakse palju vilja. Tõesti leiti last, millest jätkus kaheks aastaks. Tõeliselt tuntuks sai ta aga 10. sajandil. Nikolause säilmed toodi pärast islamiusuliste vallutusi Myrast Kreekasse Barisse, talle ehitati sinna nimekirik. Tema matusepaigast Baris leiti korduvalt mannat ja mürri, mistõttu see oli populaarne palverännakute paik.

Muu hulgas oli ta laste patroon paljudes katoliiklikes maades ja tõi 6. detsembri ööl neile kingitusi. Teda peetakse ka mitmete elualade kaitsjaks. Ta on laste ja noorte tütarlaste, meremeeste, apteekrite, parfümeeria ja muude valdkondade patroon. Samuti on ta Venemaa patroon. Venemaal kujunes Nikolaus (Nikolai) lihtrahva seas kõikvõimsaks aitajaks ja pooljumalaks. Ka näiteks handid ja nganassaani šamaanid on veel 20. sajandi lõpul pöördunud "Vene jumal Mikola" poole.

Nikolausega on seotud palju imesid ja legende

Legendi järgi olevat kõrtsmik tapnud ja soolanud sisse kolm väikest poissi, et neist pirukaid valmistada. Püha Nikolaus äratanud nad ellu.

Samuti visanud ta vaesele aknast kolm kotti kulda tütarde kaasavaraks ja päästnud tütarlapsed niiviisi prostituudiks müümisest, kinkis kolmele tüdrukule raha, et nad saaksid abielluda.

Number kolm on Nikolause legendides väga sage: olgu siis tegemist kolme tegelasega või muu seigaga. Päästetute hulka kuuluvad veel kolm ebaõiglaselt surmamõistetut ehk vabastas kolm ülekohtuselt vangistatud ohvitseri, aitas laevnikke ja meremehi merehädas ning tegi muud head. jt.

Vaesel mehe oli kolm tütart. Ta ei saanud neile anda kaasavara ega seega neid mehele panna ja otsustas tütred lõbumajja saata, kuigi raske südamega ja selle üle kaevaldes. Nikolaus, kes asjast kuulis, viskas kolmel järjestikusel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud. (Lastelegendis on lõbumaja ähvardus välja jäetud ning kottide asemel on kolm kuldmünti, mis tüdrukute ahju ääres kuivavate sukkade sisse kukkusid. Siit inglise keelt kõnelevate maade jõulusukkade komme).

Veel olevat piiskop Nikolaus aidanud vabastada kolm ebaõiglaselt süüdi mõistetud vangi, päästis rannikul kolm meremeest, äratanud ellu kolm kasuahne kõrtsmiku poolt tapetud kaupmehepoega ning teinud veel palju muudki imelist.

Nikolaus on üks armastatumaid pühakuid. Keskaegses Euroopas oli kombeks nigulapäeval lastele kingitusi jagada.

Santa Claus

Püha Nikolaus on väga oluline ka Põhja-Ameerika pärimuses, kus ta sai püsiva väärtuse jõuluvana ehk Santa Clausina, meilegi tuntud punakuueline jõuluvana.

Rahvapärimuses on ta tüse, piibuga punakuueline lastekaitsja ehk laste patroon. Sellisena on teda kujutatud üsna üldiselt Euroopa ja Ameerika kultuuriruumis. Tänapäevase kuju omandas ta Ameerikas, kus New Amsterdami protestantidest ümberasujad ühendasid Põhjala folkloorist tuntud lastekaristaja kuju Nikolausega. Tekkis meile tuntud tegelane, kes halbu lapsi nuhtleb vitsaga ja headele toob kingitusi. Kiiresti kaotas ta Ameerikas aga piiskopliku väljanägemise ja temast kujunes piipu suitsetav armas vana mees, kes oli riietatud punasesse mantlisse. Ta hakkas sõitma põhjapõdrarakendiga tuues headele lastele mänguasju, pähkleid ja küpsiseid ning kamina kohale sokkidesse kingitusi. 1860. aastal nimetati püha Nikolaus Santa Klausiks.

A. Pulver: Hollandis (ja tegelikult ka Belgias ning osal Prantsusmaast) käib meie mõistes jõuluvana nigulapäeva laupäeval või siis nigulapäeva varahommikul, mitte jõululaupäeval, nagu siinkandis ja suures osas ka muust maailmast tavaks.

Kas jõuluvana ja näärivana on püha Nikolause sugulased?

Jah ja ei. Paljudel rahvastel oli oma lastekaitsja ja kingituste tooja, ehkki kingituste tegemise komme levis laiemalt alles 19. sajandil ja puhkes õitsele 20. sajandil, kui selleks leiti palju erinevaid põhjuseid. Eestis on kinke toonud jõuluvana ja näärivana. Püha Nikolaus ja tema ameerika sugulane Santa Klaus said 20. sajandil tuntuks lastefilmide ja koomiksite kaudu, kuid tõlgetes on neile antud ikka eestikeelseid nimetusi.

Kõige kuulsamaks on ta aga saanud kui lastele kingituste tooja. Hollandis tõi ta kinke 6. detsembril. Koloniaalaegadel oli tavaks panna püha Nikolause jaoks välja puukingasid, kuhu ta tõi õhtul kinke. Püha Nikolause riietuseks oli alguses mitraga piiskopirüü ja teda saatis neegrist teenija Must Peeter. Ameerikasse jõudis pärimus temast koos Madalmaadelt pärit ümberasujatega ja siin omandas Püha Nikolaus ühtaegu heade premeerija ja halbade karistaja jooned.

Virumaa teataja, 06.12.2012

Andres Pulver: Täna kadestan ma hollandlasi. Nendel on tänasega rahu maa pääl ja inimestest hea meel. Sest püha Nigul või õigemini Sinterklaas on oma seiklemised ära seigelnud ja kingikottidest lahti saanud.

Taas on võimalik inimese kombel poes käia ja ei pea oma pead vaevama sellega, kellele, mida ja kuidas kinkida.

Mida kingikotti poetada - sellele mõtlesime meiegi - valmistasime üheskoos süüteroose. kuni roosid said oma viimase lihvi, esitas Koidu meile muusikalise muinasjutu "Vaenelaps ja talutütar".

Varajased külalised tutvumas näitusega